Uue aasta lubadustest

Tõske käed, kes iga aasta, vaadates, kuidas raketid (loe:raha) taevasse lastakse, soovivad midagi ennenägematut ja seda, mis nende elud kardinaalselt muutma peaks. Samal ajal muidugi ennast veenates, et see aasta on tõesti see aasta, kui ma päriselt suudan ka selle ära teha. Teoorias on kõik superluks ja tore, aga praktikas?

Mina kuulun jäägitult nende inimeste sekka, kes iga-aasta lubavad endale maad ja ilmad kokku. Küll seda, et vaatan nüüdsest alates, mida ma suhu pistan aga juba järgmine päev leian oma käe küpsisepakist ning et hakkan lõpuks ometi inimese kombel käituma ja mu ainukene riietusese nädalavahetustel ei ole hommikumantel ja kohaks voodi. Sellest rääkides.. praegu istun pool 5 hommikul (see lõik oli varem valmis kirjutatud, i swear!!!) oma toas teki sees voodis ja seljas hommikumantel. Niiet, tundub, et ka see aasta ei ole erand. Suitsetamisega ma õnneks sõber ei ole, niiet vähemalt see kivi jääb minu kapsaaeda lendamata.

Tõsiasi on aga see, et aasta arv ja selle vahetumine pole kuidagi seotud elu muutvate otsustega, lihtsalt see on hea võimalus, miks inimesed veel detsembri viimastel päevadel Hesburgeri järjekorras seisavad või tossavad nagu korstnad. Alustada võib ka ju hetkest, kohe. Et nii, mulle aitab ja sellest hetkest mäletan kõiki oma sugulaste sünnipäevi peast/ ei sõida trammis jänest/ ei naera selle üle kui keegi jääl näoli lendab. Aga meil on vaja endale ju vabandusi tuua, iseendale, kes me kontrollime ise oma elu ja tegelt, milleks üldse vabandusi tuua? Kui tahad, tee, kui ei taha, ära tee.  Ikkagi leidub neid jäägituid optimiste, kes usuvad et uuest aastat kaovad maagiliselt kõik isud ning muutud laksust paremaks inimeseks. Ei. Kujutage ette, kui uuel aastal oleks selline mõjuvõim? Oletame, et 31. detsembril pannakse vangi mees, kes sooritas mingi kuriteo, mis ühiskonnas aktsepteerimist ei leia. Vaadates ajutisest kambrist rakette, mõtleb mees omaette:"see aasta hakkan paremaks inimeseks, ei löö ühelgi inimesed pead maha ja maksan iga soki eest, mis ma ennem olen poest niisama kaasa võtnud, ma luban." Järgmine päev toimub kohtuistung. Karistuseks saab ta 5 aastat reaalset vangakaristust. "On kahtlusalusel midagi selle kohta öelda ?" küsib kohtunik. "Uus aasta, uus mina" vastab mees.Kohtusaalis jääb vaikseks, kõik vaatavad kinnipeetava poole, tekib väike paus, publik hakkab järjest plaksutama, aplaus läheb järjest võimsamaks, tõustakse püsti, pööratakse pead kinnipeetava poole, naised viskavad ennast meestele kaela. Rahva seast kostuvad hüüded:" ta tõesti lubas seda... vapustav!!... milline toredus ... ta on hea mees". Kohtunik pühib silmanurgast pisara, kogub ennast hetke ja lausub siis:" sa oled vaba" Pealtvaatavad noogutavad, kõik nõustuvad.

Mõeldes selle peale mitu lubadust ma olen sujuvalt ülelasknud, siis oleks ma sellise naljaga perfektne inimene valmis. Poliitikud, äkki uus valimislubadus?