Mõnisada aastat tagasi oli naine pükstes sama hea, kui jaanipäev Eestis ja päikesepaiste - ennenägematu kooslus. Kas sellele ka mingi karistus järgnes, ma ei tea, aga naised olid naiselikud, kasvatasid kodus lapsi senikaua kuni mehed õhtusööki jahtisid ja muid suuremaid raskemaid majapidamistöid tegid. Mis on saanud sellest kremplist nüüd?
Ma saan aru, et me oleme läbi elanud kõik need ärkamisajad ja piiride vallandumise nii maismaa suhtes kui ka seaduslikus mõttes, aga rahvas... te olete ju päris hulluks läinud. Kaldudes äärmustesse siis mulletitega naised on turvamehed (naised?) ja mehed panevad Kaubamaja ilumaailmas endale kolmandat kihti neli tooni tumedamat jumestuskreemi peale. Mis on selle kõik põhjustanud? Mis on juhtunud sooliste erinevustega, kus eksisteerisid kindlad piirid, et mis olid sündsad kindlale soole ja mis mitte?
Alustades maast madalast. Mu koolis käib lapsi kelle sugu ma ei oskaks määrata ka kõige lollikindlamal viisil, võibolla (uus keelereegel!!) kui mul oleks mingi perverssne huvi asja vastu, siis ma patrulliks kuskil vetsude lähistel, et näha kumba kabiini nad nüüd oma kesksoolise jala tõstavad aga ehk on nad nii hipsterid et neid lihtsalt ei koti ja lähevad ükskõik kuhu kabiini, peaasi et auk maa sees on ja et saaks vaevast lahti. Siis see teeks asja minu jaoks raskeks. Kuna aga laste sootõestamine minu elu prioriteetide etteotsa ei lange, olen ma selle sinna paika jätnud. Küll aga kuulub sinna etteotsa maailmaga kaasaskäimine, ehk uudiste lugemine ja on tekkinud mingi uus äge koduheitel meeleperenaiste trend, kus lapsi tuleb kasvatada nii, et ei domineeriks ükski sugu. Pardon my french aga misasja?? Kui palju sa oma Carlos-Angelinat või Kimberly-Eminemi ka ei vihkaks, siis elus sügava läbipõlemise ja enda metsiku närvide kulumise oled sa kindlustanud endale sellest päevast kui see loll trend su kesksoolise lapse ema oletatavasse ajukeskusesse jõudis. Sa võid olla küll "eriline" ja värki ja eralduda hallist massist aga see teeb sind pigem rämedaks tähelepanu raha eest enda müüaks kui cooliks emaks. Ja katsu kogu oma suppi tulevikus lapsele selgeks keeta, isegi optimist ütleks et ema kallis, aeg on valge särk selga lükata ja oma edasised päevad 1x1 kuubikus veeta. Oli tore lapsepõlv aga veel toredam, et läbi sai.
Kui need kesksoolised lahedate emade lapsed nüüd teismeikka jõuavad, no kus siis võib alles lõbusaks minna. Poisid kaklevad tüdrukutega, kumb ennem solaariumi uksest ennast sisse pigistab, kui tüdruk võidab siis poisid nutavad, sest võitlus oli ebaaus - üks tsikk lõi kutti haamriga. Aga pole midagi, kutid lähevad karjakesi kellegi poole, joovad kes veini, kes taimeteed ja viskavad jala üle põlve, küll nad tunnetest rääkides üle saavad. Tsikid aga võidurõõmsalt löövad liitristel alksipudelitel korgid pealt ja vaatavad kes viimasena metanooli all ellu jääb. Kes aga nüüd loodab, et mingi kutt tsiki tähelepanu üritaks saada, et ütleks "Ou näkk, oled päris kena raam, mis oleks kui suhteks edaspidigi?" siis see võib oma silmad "Armastuse allika" poole tagasi pöörata, sest seda nalja vaevalt enam juhtub. Okei, ma nii äärmustesse ei kaldu, et väidaks et serenaadi laulmine akna all on the only thing ever kuidas tüdruku südant võita, aga kõik on muutunud kuidagi kergekäelisemaks, kino, sööma, kalli, joppab, siis näeme uuesti, tsau. Mis on saanud mereäärsetest piknikutest kahele ja öised seiklused kuskil kohas, kus varem käidud pole. Äkki on asi minus, et olen poistel kategoorias "Who let the dogs out", aga pole ka oma tuttavatelt massiliselt midagi sellist kuulnud...
või mul pole tuttavaid, kes teab. Mis järgmiseks? Mehed hakkavad kontsi kandma? Ups, näinud seda nalja juba.
