PS! Kui sa oled venelane, siis ära võta järgnevat juttu väga südamesse ja ma ei arva, et iga vene inimene nii käitub ja nii ütleb või nii arvab. Iga inimene on erinev. Loodan, et mõistad :)
Mul tekib selline plahvatav viha nende vastu, kes peale 30 aastat Eestis elamist, ei suuda no sõnakestki riigikeelt ära õppida (omamoodi au ja kiitus vältimise eest) nii, et vahepeal tekib selline moment kus ma suhtlen eesti keel feat. vene keel segamini (a'la no ostke, zamaroosenoje jogurt i saate kohvi pesplatna) ja vastu tuleb selline kiire veidi arrogantses toonis vene keelne loba et no hiina keelest saaksin ka kergemini aru. aga ma püüan. ma ausõna püüan vene keelt käigu pealt haarata, sest pole juba seda 2 aastat näpu otsagagi puutunud. mis on tulemus? see venelane sõimab mul näo täis mitte oskamise eest.
Kust on üleüldse tulnud selline mentaliteet, et Eesti rahvas peaks eranditult rääkima kõik vene keelt, eesotsas teenindussektoris töötavad isikud? kust otsast. jah, jaadijaa nõukogude aeg jaadijaa. see aeg oli oma 20 aastat tagasi ja peale hakkavad tulema inimesed kes on õppinud vene keelt ainult koolis, sest muidu laias laastus vabal ajal nad seda ei kuule. ja koolis õpitakse teatavasti mida? sõna-sõnalt dialooge mis on sul hetkega peale seda peast pühitud kui sa oma hinde kätte saad. kallis inimene, kui sa näed et ma püüan rääkida, sulle vastu tulles, oma vigast, rõhkusi valesse kohta pannes vene keelt, mille kohta praktiline pool puudub, siis ole nii hea ja ära hakka podisema, et ma seda ei oska. järgmine kord räägin sinuga eesti keeles ja kasutan sõnu nagu jäääär, desoksüribonukleiinhape ja kuuliteetunneliluuk. vot siis on sul TÕESTI põhjus võib-olla poetada paar sõna, et võiksin kasutada lihtsamat eesti keelt. Aga tõesti miks sa peaksidki oskama seda, kui sa elad eesti riigis, ütle mulle miks.
Ja kui peale puruvenelast näen ma ühte ilusat venelast, läheb mu tuju heaks, et ma võiksin kasvõi olla nagu inglike kes vikerkaare pealt liugu alla laseb. Ja siinkohal ma ei räägi ainult meestest. Mul tekib selline motivatsioon hommikuti peeglisse vaadata, kui eelmine päev olen ma näinud üdini ilusat vene naist, sest ma tean, et peale tema nägemist tunnen ma ennast kui trammi alla jäänud kohupiimapirukas ja tahaksin midagi selle vastu ette võtta. Kõik need kleidid-kotid-kingad mis sobivad omavahel kui valatult ja näevad korralikud välja. Ma ei räägi praegu nendest kes teevad leopard-sebra-glitter-kuldnesätendus-megalame salatit, vaid nendest, kes tõesti vaatavad, et asi näeks maitsekas välja ja tihtipeale (!!!!) ei oma seda põhimõtet et ei. mitte. ühtegi. eesti. keelset. sõna. Kelle juuksed on alati kammitud ja soengusse sätitud ja kes leiavad alati põhjuse kleit või seelik selga panna ja kontsad jalga lükata.
ja kui natukene aega möödas, kostab karjatus " DIIIMAAAAA" ja kuskilt tõelisest urkast väljub neli valge maikaga, mulletiga, kiledressidega (soovitatavalt abidass, mitte adidas) "noormeest", kes söövad sihvkasi ja kuulavad tõelisest boomboxist tõelist vene träna tõelise joovastusega ja räägivad sinna juurde võimalikult ropus vene keeles, mis nende tõenäoliselt mitte väga võimsalt funktsioneeriv aju võiks välja genereerida. vot siis kogu on koge see heldimus kadunud. ühe ainsa pisikese hetkega. nad on tõesti eranditult kõige coolimad vennad, keda kogu kopli hood on kunagi näinud, nad teavad, et punni on äge panna ja nende muusika on tõeliselt äge, mis kindlasti kõrvalmaja Maiedele, Lindadele ja Mairedele sügavalt peale läheb. Nad on tõelised eluvennad, kes ennast süstivad ja keda ootab kindlasti ees ilus tulevik koos särasilmsete ilusate naistega ja mnooga bling-blingi. ja muidugi tõenäoliselt vihkavad nad ka eestlasi kuna me oleme ilmselged fašistid, aga miks me fašistid oleme, seda ei teata, sest neil on ilmselt kolm klassi internaatkooli oma vanema vennaga kahe peale aga nii ju naabri Sergei meid käskis kutsuda.+
Ma tegelikult ei ole ka selline põline hater, et kui saan teada, et keegi on venelane siis ei ole thank you - never come again aga no millegi pärast sööbivad mällu just need kõige äärmuslikumad variandid ja kui õhtul mõtlema hakkad, et miks sul tuju halb on ja siis tuleb meelde kuidas sa päeval kõvasti mööda päid ja jalgu said sellepärast, et sa ei suuda rääkida puhtalt keelt, mis ei ole sinu riigikeel, siis ajab ikka vihale küll selline asi. Miks ei saada lahti oma põhimõtetest, et Eesti kuulub siiani Venemaale ja miks automaatselt oodatakse, et inimene, kes on sündinud ja kasvanud üles Eesti vabariigis oskab perfektselt keelt, mida räägib mingi protsent rahvastikust, kes on siia elama jäänud, kuna kolida oleks ebamugav aga keelt ei viitsiks ka nagu õppida.
Kuigi venelasi on nii erisuguseid, samamoodi kui ka eestlased (ei, me päriselt ei joo kõik Eestis iga päev neli liitrit viina näkku ära) varjutab alati see tumedam pool seda ilusamat. Ma ei tea, miks see nii on aga stereotüübid jäävad igast riigist ja millegipärast on nad kõik üht-või teistmoodi negatiivsed, kuigi nende positiivseid külgi leiab küll ja küll.
